Mudelid-mudelid-mudelid

 Igale ülesandele saab läheneda mitmeti - nii ka tarkvara arendamisele ja hiljem loodud tarkvaralt tulu teenimisele. Samas on oht, et väga uudset lähenemist kasutades kolistad enne mitmed ämbrid läbi, kui toimiva lahenduseni jõuad. Selleks, et õppida teiste vigadest ja ennekõike kogemusest, on tarkvaraarenduses kirjeldatud mitmeid arendus- ja ärimudeleid.

Arendusmudelid võivad olla oma olemuselt 

• jäigad, liikudes ülesande püstitusest ja analüüsist toote disainimisele, arendamisele ja testimisele ning seejärel juba valmistoote hooldamisele (kosemudel)
• evolutsioneeruvad, kus liigutakse järjest läbi samu etappe, jõudes üha täiustatuma tooteni (spiraal-, sammsammuline ja iteratiivne mudel)
• vahetu tagasisidestamisega, kus käib pidev koostöö tellija ja teostajate vahel (agiilne mudel).

Oma töös olen seni kokku puutunud kombineeritud mudelitega. Üldjuhul on ülesanded püstitatud 1-2 kuu jaoks ning seotud olemasoleva toote täiendamisega. Samas on kasutusel agiilsetest mudelitest tuttav kanban tahvel (Jiras). Mõnevõrra keerulisem on nuputada, millist arendusmudelit ühe või teise tarkvara puhul kasutatakse, mille arendamise juures ise ei viibi. Üheks tõenäoliseks indikaatoriks on rakenduse töökindlus ja välimus. Näiteks on suure tõenäosusega kosemudeli või mõne evolutsioneeruva mudeliga valminud https://www.riigiteataja.ee/. Selle rakenduse välimus ja funktsionaalsus on olnud aastaid üsna samasugune. Teisalt on sealgi kindlasti tehtud mõningaid pisiparandusi või täiendusi ning ootel on kasutajasõbralikum Riigiteataja versioon: https://ert-proto.rik.ee/. Vastupidise väga agiilse mudeli näide on Facebook, kus funktsionaalsused lisanduvad ja muutuvad pidevalt. 2016. aastal tehtud ülevaates [1] tuuakse välja, et Facebook'i funktsionaalsust uuendatakse iganädalaselt. Kiirest arendustsüklist tulenevalt satub sageli sisse ka vigu - üks hiljutistest, mis meenus, oli näiteks selline, kus vestlustest kadusid kõik pildid 

Ärimudelitel esineb tavakaupadele sarnase traditsioonilise omandvara kõrval ka terviklahendusi, tarkvararenti, viimasele sarnast tarkvara teenusena müümist ning freemium lahendusi. Tavakasutajale suunatud rakendustes kohtabki üpris sageli seda viimast - freemiumi. Kuigi sõnana esmapilgul võõras, on olemus tuttav: free + premium ehk tasuta ja tasulise versiooni võimalus. Nii tundub toimivat suur osa mobiilirakendustest, vähemalt nendest, mis minu nutiseadmetesse on jõudnud. 

Ärimudel on iseenesest üsna nutikas - tasuta kasutajal on sageli piiratud funktsionaalsuse kasutusõigused, lisaks pakutakse kasutajale sageli reklaami, mis võib kasutajakogemust korralikult rikkuda, ent võimaldab reklaamimüügi kaudu tulu teenida. Selleks, et saada juurdepääs kogu funktsionaalsusele ning pääseda tüütutest ja pealesurutud reklaamidest, on kasutajal võimalus mõne rakenduse puhul teha ühekordne makse, teisel oodatakse perioodilisi makseid. 

Lõpptarbijana olen siiani enamasti reklaamidega rahu teinud, ent olen teinud ka üksikuid erandeid. Näiteks Spotify, mis kasutab samuti freemium mudelit, võimaldab tasuta kasutajal teha küll lugude otsingut, aga aeg-ajalt pole võimalik oma soovitud lugu kohe kuulata. Enne tuleb ära kuulata Spotify poolt soovitatud laulud. Lisaks avaneb võimalus iga mõne aja tagant reklaami kuulata. Liikudes tasulisele versioonile, kaovad eeltoodud ebamugavused, kusjuures tehtud on näiteks tudengisoodustus. Suure tõenäosusega küll selleks, et tekitada tarbimisharjumus, millest tudengipõlve lõppedes enam loobuda ei tahaks... Arvestades, et Spotify tasulise versiooni kasutajad moodustavad ligi poole nende igakuistest kasutajatest [2], on nende ärimudel väga hästi tööle hakanud.

[1] https://research.fb.com/wp-content/uploads/2016/11/development-and-deployment-at-facebook.pdf
[2] https://newsroom.spotify.com/company-info/