Eric Steven Raymond, kellele sageli viidatakse kui ESR, on kauaaegne häkker.
Siin ja edaspidi on häkker tähenduses tipp-programmeerija, keda iseloomustab oma töös uuendusmeelsus - ta püüab probleemidele luua uusi ja põnevaid lahendusi. EI tähenda "kräkkerit" ehk inimest, kes püüab süsteemides esinevate turvaaukude kaudu või muudel meetoditel nendesse sisse saada eesmärgiga neid lõhkuda.
ESR on internetikultuuris olnud aktiivne selle algusaegadest saati ning on 90ndate teisest poolest kujunenud üheks tuntuimaks ja mõjukaimaks vaba tarkvara liikumise figuuriks, kes esindab avatud lähtekoodi koolkonda. Tema tegemistest võib lähemalt lugeda siit. Eessõnas esseele How To Become A Hacker (eestikeelne tõlge: Kuidas saada häkkeriks, tõlkinud Kaido Kikkas) räägib autor, kuidas ta sellise "juhendmaterjalini" on jõudnud. Nimelt märkas ta 1996. aastal, et temalt küsitakse sageli, kuidas saada/õppida tipphäkkeriks, aga sarnasel teemal KKK vastustega ei leidunud.
Essees annab autor ülevaate
häkkerlikust suhtumisest
- Maailm on täis imelisi probleeme, mis ootavad lahendamist
- Ühtegi probleemi ei tuleks lahendada kaks korda
- Igavus ja nüridus on kurjast
- Vabadus on hea
- Suhtumine ei asenda kompetentsi
häkkeri põhioskustest
- Õpi programmeerima
- Hangi üks avatud lähtekoodiga Unixitest ja õpi seda kasutama
- Õpi kasutama veebi ja kirjutama HTMLi
- Kui sa ei oska piisaval määral inglise keelt, õpi see ära
staatuse saavutamisest häkkerikultuuris
- Kirjuta avatud lähtekoodiga tarkvara
- Aita avatud lähtekoodiga tarkvara testida ja siluda
- Avalda kasulikku teavet
- Aita hooldada infrastruktuuri
- Teeni häkkerikultuuri
ning avab mõned terminid, nagu häkkerid, nende võrdlus nohikutega räägib avatud lähtekoodi ajaloost ja vastab enamlevinud küsimustele. Eriliseks muudab essee selle pidev uuenemises olemine - ESR on tänase seisuga viimase versiooniuuenduse 1.52 teinud jaanuaris 2020.
Essee on kirjutatud kaasahaaravalt, seda lugedes tabasin päris palju end analüüsimast, kas mõni punkt on mulle iseloomulik. Lisaks, kui mõni eesmärkidest pole veel saavutatud, siis kui tõenäoline on, et ma tulevikus tahaksin nendeni jõuda. Juba essee algusjärgus valdas mind äratundmisrõõm - just suhtumine, et maailmas on nii palju huvitavaid probleeme, mis ootavad lahendamist, on mind üsna kaua saatnud. Pisut jääb samas arusaamatuks, kas autor peab silmas teiste defineeritud probleeme, nende probleemide ise tuvastamist või mõlemat. Ka ülejäänud suhtumist puudutavad punktid on hästi põhjendatud ning ei jää kahtlust, et need peaksid häkkerit iseloomustama.
Nagu autor essees mitmel korral rõhutab, siis ainuüksi suhtumisest häkkeriks saamisel ikkagi ei piisa. Vaja on lisaks kompetentse, mida autor loetleb. Python esimese programmeerimiskeele soovitusena on hästi kooskõlas Eesti praktikaga - Tartu Ülikooli MOOCid on Pythonile ülesehitatud ning nüüd alustatakse ka Tallinna Tehnikaülikoolis programmeerimise algkursust just Pythoniga. Olles ise samuti pigem Pythonist alustanud ja seejärel Vali-ITs intensiivselt Javat õppinud, pean autoriga nõustuma, aga teistel põhjustel. Mõlemad keeled on väga võimekad, ent Java objektidele orienteeritus, mida saab Pythonis küll kasutada, aga ei pea, oli esimesel hetkel raskesti hoomatav. Ülejäänud essees soovitatud programmeerimiskeeled on saanud hea põhjenduse ning ootavad ToBeLearned nimekirjas. Autor annab häid soovitusi Unixi valimiseks ja erinevate võimaluste kohta, mis aitavad algajal hästi selles maailmas esimesi samme seada. Soovitused HTMLi ja inglise keele õppimise kohta on asjakohased.
Autor on välja toonud essees praktilised näpunäited, kuidas pälvida häkkerite seas positiivset tähelepanu ja austust. Selle kesksel kohal on ootuspäraselt avatud lähtekoodiga tarkvara - nii selle loomine kui teiste loodu testimine ja silumine. Lisaks on hea märkus, et oma teadmisi võiks jagada KKK stiilis ka ülejäänud kogukonnaga. Nii jääb ära ka rattaleiutamise faas.
Kokkuvõttes on tegemist väga meeldiva lugemisega ja kindlasti soovitusliku lugemisvaraga tarkvaraarenduses esimesi samme tegevale inimesele mõttemaailma kujundamiseks.
