Uut oskust hakkavad kõik omandama puhtalt lehelt. Muidugi on inimeste õppimisvõime ja -kiirus erinevad ja nii jõutaksegi sarnaste oskusteni erineval ajal. See, kas jäädakse teatud taseme juures pidama või püütakse teadmisi laiemas kontekstis kasutada, sõltub jällegi indiviidist. Sel nädalal mõtisklengi pisut teemal, mis teeb mingis valdkonnas profist profi. Et vähendada mitmeti mõistmist, olgu toodud, millises kontekstis "käsitööline" ja "proff" järgnevas tekstis on.
käsitööline - valdkonna (tipp-)spetsialist, kes on alal väga kompetentne, ent lahendab probleeme peamiselt õpitud teadmiste varal või olemasolevaid "tükke" kasutades
proff - lisaks kõrgele kompetentsusele suudab luua seoseid teiste valdkondadega ning seeläbi tuua valdkonda arengut
Erinevate erialade puhul on käsitöölise ja profi määratlus kindlasti pisut erinev sõltuvalt sellest, mida lugeda valdkonna arenguks. Kuna olen kümmekond aastat olnud tegev teaduslaborites, siis sealt on analoogia leidmine lihtne. Käsitöölised on tehnikud või teadurid, kes teostavad rutiinseid analüüse ning valdavalt teostavad projekti täitmiseks vajalikke ülesandeid. Profid on need, kes on kokku pannud eduka granditaotluse ja seeläbi oma ideedele saanud rahastuse. Viimased panustavad otseselt valdkonna arengusse ehk uute teadmiste saamisse. Tulles IT juurde, siis pole ma endale veel päris lahti mõtestanud, kas IT-s on arenguks mõne uue raamistiku väljatöötamine või piisab ka olemasolevate lahenduste uutmoodi ja optimaalsemast kombineerimisest? Pigem kaldun viimase poole.
Kui püüda leida omadusi, mis käsitöölist ja proffi võiksid eristada, siis need on peamiselt uudishimu ja silmaring. Nimelt käsitööline võib probleeme suurepäraselt lahendada ka nii, et ta ei lasku süvitsi detailidesse, miks just sellist lahendust kasutada. Internetist on võimalik leida hulganisti erinevate lahenduste näiteid, mida oma probleemi lahendamiseks kasutada. Profid samas kipuvad minema uudishimust probleemi olemusse sisse ning omandavad seeläbi uusi teadmisi ja laiendavad oma silmaringi. Lisaks võivad nad seeläbi ka olemasolevaid lahendusi optimeerida. Tänu laiemale silmaringile on proffidel ka paremad teadmised, milliseid lahendusi üleüldse eksisteerib, mistõttu võivad nad probleemide lahendamisel olla ka kiiremad kui harilikud käsitöölised.
Lõpetuseks, uudishimu on edasiviiv jõud ja sellega on võimalik saada käsitöölisest profiks. Samas ollakse proff üldjuhul ainult kitsas valdkonnas, ülejäänud lähedastel aladel jäädakse tavaliselt käsitöölise tasemele.
