... aga ühenduse saamiseks on aegade jooksul otsitud erinevaid viise. Kui 19. sajandi keskpaigas tekkis tavalise tiguposti kõrvale telegramm, muutus info edastamine märgatavalt kiiremaks. 19. sajandi lõpuks leiutati veel telefon, ent mõlemad tehnoloogiad olid algusaegadel liiga suured ja vajasid juhtmeid, mistõttu ei pruukinud vajalik info piisavalt kiiresti kohale jõuda.
Üheks varaseks mobiilseks infokanaliks olid piiparid, mille eelis oli just nende väike suurus. Mina mäletan neid eelkõige erinevatest lapsepõlves nähtud filmidest/seriaalidest ning sõbrannaga salapolitseinike mängides valmistasime endalegi tikutoosist "piiparid". Esimene piipari põhimõttel toimiv seade leiutati aastal 1921 ning seda kasutas Detroiti politsei. Aastal 1949 patenteeris Al Gross telefoni signaaliga juhtmevaba piipari, mida hakati aastast 1950 kasutama haiglates. Termini piipar (inglise keeles pager) võttis 1959. aastal kasutusele Motorola. Esimesed piiparid ei suutnud sõnumeid salvestada ning need kasutasid info edastamiseks toone. 1970ndatel lisandus toonile helisõnum, 1980ndate alguses numbriline ekraan ja 1980ndate keskpaigaks võimalus saata teateid tekstina. See võimaldas piiparite kasutajatel võrdlemisi diskreetselt infot saada. Piiparite tarbijaskond laienes kõvasti möödunud sajandi 80ndatel ning need olid väga laialdaselt kasutusel ka 90ndatel aastatel. Mobiiltelefonide areng on aga tänaseks päevaks piiparid turult pea välja söönud.
Mahukama teksti kiireks edastamiseks on täna kasutusel e-kirjad. Esimesed elektroonilised kirjad on dateeritud 1965. aastal MIT's loodud programmis Mailbox, mis võimaldas arvutikasutajal jätta sõnumeid sama arvuti järgmisele kasutajale. Aastal 1969 loodi ARPANET, mis ühendas juba mitmeid arvuteid ja aastal 1971 lõi Ray Tomlinson ARPANET'i jaoks e-kirja süsteemi, mille põhimõtteid kasutatakse tänini. Tomlinson võttis kasutusele ka @ sümboli, tähistamaks kuhu e-kiri on mõeldud. E-kirja standard väljadega "kellele" ("To:") ja "kellelt" ("From:") loodi aastal 1973. Kui algselt kasutati e-kirju riigiasutustes info vahetamiseks, siis möödunud sajandi 80ndate lõpus - 90ndate alguses hakkasid e-kirjad ka tavainimeste hulgas liikuma. Tänasel päeval saadavad e-kirju nii riigiasutused ametliku info edastamiseks, ettevõtted oma toodete-teenuste reklaamimiseks kui kõik ülejäänud, kellel on vaja teavet edastada. Tänu nutitelefonidele ja pea laialdaselt levivale mobiilsele internetile on e-kirjad muutunud kättesaadavaks pea kõikjal.
Allikaid:
https://www.thoughtco.com/history-of-pagers-and-beepers-1992315
https://www.spok.com/blog/throwback-thursday-history-pagers/
https://study.com/academy/lesson/email-types-history-timeline.html
