Quo vadis, meedia?

 Meedia - lad media ehk mitmuse vorm sõnast medium (kese, keskmine) - tähistab keskkonda, milles jagatakse infot. Klassikalises mõttes on meediakanaliteks olnud paberkandjatel ajalehed, mis hakkasid populaarsust koguma 17. sajandil trükikunsti arenguga. Möödunud sajandil lisandusid kanalitena raadio ja televisioon. Käesoleval sajandil liigub info järjest enam uue meedia kanalites - ajalehed on lisaks paberkandjale liikunud veebi, kasutatakse palju otsimootoreid, saadetakse uudiskirju meililistidesse, arutletakse foorumites, kiirsuhtluskanalites (messengerid), jagatakse oma arvamusi, aga ka infot uute toodete ja teenuste kohta sotsiaalmeedias ning blogides/vlogides.

Traditsioonilist meediat on kahtlemata mõjutanud mitmed uue meedia komponendid komplektina. Samas kui püüda välja tuua ainult üht, siis enim mõju sellele, kuidas ja kui kiirelt info levib, paistab olevat sotsiaalvõrgustikel. Traditsioonilised meediakanalid on asunud levitama oma infot sotsiaalmeedia uudistena ning lisanud võimaluse oma võrguväljaande uudiseid sotsiaalvõrgustikes jagada. Suure tõenäosusega ei oodanud 2004. aastal Harvardi tudengid, et nende loodud tudengite omavaheliseks suhtluseks mõeldud kanal thefacebook.com saab nii populaarseks. Facebook'i aktiivseid kasutajaid on tänase seisuga üle 2,7 miljardi, see on üle kolmandiku maailma rahvastikust. Seega saab selle kaudu infot levitada väga suurele osale planeedi elanikkonnast. Omamoodi huvitav ja hästitoimiv formaat on mikroblogimise sotsiaalvõrgustikul Twitteril, kus ka mitmed riigipead avaldavad arvamust päevakajalistel teemadel.

Find more statistics at Statista

Muidugi kaasnevad niisuguste võimalustega ka ohud. Inimesed eelistavad uskuda infot, mis läheb nende vaadetega rohkem kokku. Suurtes sotsiaalvõrgustikes on üsna kerge leida oma mõttekaaslasi ning moodustada nendega gruppe oma vaadete arutamiseks. Kuni kokku saavad inimesed, kes omavad kriitilist analüüsivõimet, võivad säärased arutelud tuua äärmiselt viljakaid uusi ideid ning koostöid. Kahjuks mõjub sotsiaalvõrgustike pinnas sama viljakalt ka nn alternatiivsete ideede idanemisele, mistõttu koguvad populaarsust ka näiteks lamemaa-teooria, vaktsineerimis- ja üldiselt meditsiinisüsteemi vastaste kogukonnad, erinevad vandenõuteooriad. See omakorda toob kaasa fake news'i võrdlemisi suure leviku uues meedias.

Teisalt, kui vaadelda, millist mõju on sotsiaalvõrgustikud avaldanud traditsioonilisele meediale, siis kahtlemata on suur mõju formaadile. Kuna info on inimestele järjest kättesaadavam ja seda on üha rohkem, siis on suunitlus info edastamisele võimalikult lühidalt ja atraktiivselt. Inimeste tähelepanu püüdmiseks pannakse artiklitele sageli pealkirju, mis kutsuks neid avama (nn clickbait) või jagatakse saadetest katkeid, et tekitada huvi. Seega ongi sotsiaalvõrgustike lai levik kaasa toonud traditsioonilises meedias teatava paradigma nihke lühema ja meelelahutuslikuma sisu loomiseks.