Ühiskonnas on levinud erinevates valdkondades edasiste sammude plaanimiseks ning nende täitmise monitoorimiseks arengukavade koostamine. Üheks selliseks on Eesti infoühiskonna arengukava 2020, mis kajastab siinse infoühiskonna seisu 2013. aastal ning seab visiooni, eesmärgid ja sammud eesmärkideni jõudmiseks aastaks 2020. Tänaseks on 2020. aasta möödanik ning paslik on vaadata tagasi, mil määral visioonid on realiseerunud.
Visioonid olid jagatud nelja peamisesse kategooriasse - inimeste parem elu, elujõuline Eesti kultuuriruum, kõrgem tööhõive ja kõrgem tootlikkus.
Tunnetuslikult arvan, et inimeste elu on võrdlemisi samaväärne või pisut parem kui 2013. aastal. Kuigi ühelt poolt on infoühiskond jätkuvalt vaba ja inimestel oma andmete üle kontroll, siis võrreldes 2013. aastaga on märgatavalt suurenenud vastutus oma netisõnavõttude üle. Toimunud on mitmeid kohtuprotsesse (nt Perekool, suunamudijad), mille tulemusena muutuvad kommentaariumid vähehaaval viisakamaks. Ka tarbijatena oleme saanud nn targaks - e-kaubanduse käive on 2013. aasta 0,4 miljardilt eurolt tõusnud üle kolme korra - 1,4 miljardile eurole (allikas Eesti Pank). Teenuste osas on lõhe avaliku ja erasektori teenuste vahel. Kui erasektoris on näiteks pangad ja poed tulnud välja mobiilirakendustega, mis muudavad teenuste tarbimise mugavaks, siis avaliku sektori teenuste areng on olnud tagasihoidlikum. Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste suundumus kaugteenuste osutamisele on aga hoo sisse saanud pigem alles 2020. aastal seoses Covid-19 epideemiaga. Inimeste kaasatus avalike otsuste tegemisel on suurenenud ning hiljutiseks heaks näiteks on Tallinna kaasav eelarve, kus oma eelistustest sai teada anda ka netiteel. Sotsiaalmeedia kaudu levivad mitmed ühiskondlikud algatused. Mõnevõrra naiivsena mõjuv visioon sellest, et Eesti kujuneb maailmas tuntud mõttekeskuseks ja globaalseks eestkõnelejaks infoühiskonna arenguteemadel, pole minu hinnangul realiseerunud.
Vähim on realiseerunud elujõulise Eesti kultuuriruumi visioon. Eesti kultuuripärandi digiteerimine on hetkel veel töös ning praegune tegevuskava näeb ette teha digitaalselt kättesaadavaks vähemalt kolmandik Eesti mäluasutuste kultuuripärandist aastaks 2023. Praegune google'i otsing "eesti kultuuripärand" andis esimese vastena Eesti Instituudi trükise, mis pole kindlasti kooskõlas visiooniga. Samas on lootus, et lähitulevikus muutub meie kultuuripärand siiski hõlpsamini kättesaadavaks. Eesti keel on digitaalses maailmas kahtlemata arenev - mitmed operatsioonisüsteemid ja programmid on saadaval eestikeelsetena. Sellele vaatamata pole eesti keel digitaalses maailmas prevaleeriv, sest IT-alased terminid on esmapilgul võõrad, mistõttu eelistatakse kasutada näiteks vastavaid süsteeme inglisekeelsetena.
Leian, et kõrgema tööhõive visioonid on küllaltki suurel määral realiseerunud. Võib küll olla, et siinkohal on mu arvamus pisut kallutatud. Nimelt osalesin 2018. aastal Vali-IT ümberõppeprogrammis, mis panigi aluse minu IT-teele. Teisalt toetab minu seisukohta ka visioonipunktide sisulisem analüüs. Kui uute kõrge lisandväärtusega töökohtade arvu kohta eri sektorites on infot leida keeruline, siis lihtsustades seda IKT-sektori töötajatele nähtub, et võrreldes 2013. aasta III kvartaliga, kui IKT-sektoris oli hõivatud 19 339 inimest, oli 2020. aasta III kvartali sama näitaja märgatavalt suurem - 29 713 (allikas Statistikaamet). IKT-oskuste pidev täiendamine aitab kahtlemata tööd hoida ja uusi väljakutseid vastu võtta, sest järjest vähem on töökohti, kus ei eeldata minimaalset arvutikasutamise oskust. Ümber- ja täiendõpe on saanud uueks normaalsuseks ning mitmeid kursuseid on võimalik läbida netiteel. Lisaks on möödunud aastal populaarsust tunduvalt kasvatanud kaugtöö, kuigi selle puhul mängis jällegi suurt rolli valitsev olukord maailmas. Samas, kui ettevõtted poleks olnud valmistunud või võimelised kiiresti rakendama kaugtööks vajalikke süsteeme (näiteks VPN-ühendus, töötajatele kodukontorisse sobilik tehnika), oleks kaugtööle lülitumine olnud tunduvalt vaevalisem.
Kõrgemat tootlikkust puudutavate visioonide osas on mu isiklik kokkupuude kõige väiksem. Kahtlemata on meie IKT-lahendused võrdlemisi turvalised ning IKT-sektori töötajaid on erinevatest rahvustest. Samas ostetakse ka Eestisse IKT-teenuseid teistest riikidest sisse. Avaliku sektori panus tootlikkuse kasvu on samas üsna hea, sest riik on suur IKT-toodete ja -teenuste tellija. Üks omajagu vastakaid kõlasid tõstatanud teema on virtuaalne residentsus. Oleme selle osas maailmas eesrindlikud ning see on muutnud Eestis ettevõtlusega tegelemise muude riikide residentidele lihtsamaks. Kahjuks on praegu veel e-residentide taustakontroll puudulik, mistõttu pole kõik e-residendid usaldusväärsed inimesed.
Seega võib nentida, et kuigi mitmes punktis on aastate eest paika pandud arengukava realiseerunud, on mõne visiooni osas endiselt arenguruumi.
